Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetuste juht Mari-Liis Dolenko sõnas, et valiku tegemine oli seekord eriti keeruline. “Nägime väga paljudes meeskondades potentsiaali oma lahendusega edasi töötamiseks ning Eestis millegi unikaalse käivitamiseks. Entusiasmi ja tahet õppida, areneda on selle aasta meeskondades rohkelt,” kommenteeris Dolenko meeskondade valmisolekut.

NULA inkubaatori projektijuht Marleen Pedjasaar sõnas, et inkubaator annab kõigile osalejatele võimaluse mõelda oma idee täpsemaks, kaardistada esimesed sammud ja asuda kohe teostuseni. “Sel aastal on inkubaator esmakordselt kaheosaline - esimeses osas saavad kümme meeskonda võimaluse ideele hoog sisse anda ning teises osas minnakse rohkem süvitsi mõjuanalüüsi, finantsmudeli ja tegevusplaaniga,” avas Pedjasaar inkubaatori sisu ja edasist protsessi.

Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja Heateo Sihtasutuse loodud NULA ühiskondlike algatuste inkubaatorisse esitati sel aastal 82 uudset ideed ühiskondlike probleemide lahendamiseks. Neist 15 said võimaluse esitleda oma ideed hindajatele, kes valisid välja kümme inkubaatorisse pääsejat. Korraldajad tunnustavad kõiki ideede autoreid uuendusliku lähenemise ning ühiskondlike probleemide peale mõtlemise eest. Inkubaator saab alguse mais ning kestab kuni oktoobri lõpuni. Juunikuus valitakse 10-st ideest välja vähemalt 5 kõige tugevamat, kes saavad oma idee arendamisega minna rohkem süvitsi ning kandideerida Kodanikuühiskonna Sihtkapitali välja pandud 25 000 € starditoetusele, mis antakse välja kuni kolmele algatusele.

Probleem on Eestis vähene digivõimaluste kasutamine riigi strateegilises juhtimises ning digikodanike vähene teadlikkus oma õigustest. Lahendusena tõstetakse avaliku sektori juhtide, ettevõtjate ja huvikaitsjate andmepädevust – selleks eestindatakse koolitusmaterjale ja luuakse avatud valitsemise prototüüpe.

Probleemiks on toiduraiskamine ja söögikõlbuliku toidu äraviskamine toitlustusasutustes. Lahendusena luuakse rakendus, mille kaudu toitlustajad saavad odavama hinnaga maha müüa päeva jooksul ülejäänud toidu.

Probleemiks on Eesti naiste madal osalus ettevõtluses. Lahendusena viiakse Superheroes (tüdrukute ettevõtlusprogramm) uuele tasandile, tõstes fokkusesse süvendatult finantskirjaoskuse õpetamise, eneseteadlikkuse ja ettevõtluse, et valmistada naisi paremini ja põhjalikumalt ette ettevõtjaks hakkamisel, sellel teekonnal püsimisel ja kasvamisel.

Probleemiks on sorteerimata jäätmed iluteeninduses - hetkel ei tegele ükski osapool jäätmete sorteerimise ja taaskasutusse suunamisega. Lahendusena luuakse ilumaailma prügi ja pakendi sorteerimise teenus, kaasates kolmikahela kõik lülid – maaletooja, iluteenindaja ja lõpptarbija.

Probleemiks on vanemaealiste üksildus, isoleeritus ühiskonnast ja sotsiaalse elu hääbumine. Lahendusena luuakse põlvkondadevahelist suhtlust hooldekodudes elavate eakate ja noorte vahel, tuginedes Norra sotsiaalse ettevõtte GenerasjonM kogemusele.

Probleemiks on, et õpilased on koolisüsteemi surutud kastide järgi ja õpilase juhtimisega tegelevad kool ja õpetajad (mitte õpilane ise). Lahendusena luuakse õpilase personaalse õpitee päevik SELFres, mille abil saab õpilane ise oma õppimist planeerida.

Probleemiks on, et Eestisse saabunud pagulastel on keeruline tööturule siseneda. “Köömen” toetab pagulaste tööturule sisenemist ja karjääri  alustamist Eesti toitlustusvaldkonnas 6-kuulise arenguprogrammi kaudu.

Probleemiks on, et praegune haridus ei valmista noori ette olema aktiivsed maailmakodanikud. GTL labor toob koolidesse päris projektid formaalõppe osana, kus õpilastel on võimalik panustada oma kogukonna arengusse ja samal ajal omandada 21. sajandi oskusi ja teadmisi nagu koostöö, loovus, ettevõtlikkus.