Lõhestumise ühe põhjusena nimetas president Kaljulaid teadusliku maailmakäsitluse mõju nõrgenemist. “Ühel hetkel tekkis olukord, kus saadaolev informatsioon paljunes tohutu kiirusega ja me võime ilmselt täna väita, et valdav enamus sellest on kontrollimata. See ohustab kõiki ühiskondi, kes osalevad globaalses internetis. Kõige suurem väljakutse on see, kuidas viia teaduslik mõtteviis võimalikult paljude inimesteni.”

Samas rõhutab Kersti Kaljulaid ka seda, et inimesele peab jääma võimalus uskuda, mida ta ise soovib. “Usuküsimused on need kohad, kus ma arvan, et ühiskonnale on tervikuna kasulik, kui me suudame selliseid asjad jätta inimeste privaatsfääri. Et ma tean sellest, aga meil on palju muid ühisosi, kus me saame tegelikult ikkagi toimetada.”

Lahendusi tuleb aga kindlasti otsida koos noorte ja lastega. “Sest see on nende maailm, kus nad elama hakkavad ja ma arvan, et seal kuskil on ka see vastus olemas,” selgitas president Kaljulaid.

Suurema mõistmise saavutamiseks saab igaüks ise astuda esimese sammu. “Mina näiteks tegelen sellega täitsa teadlikult. Kui kõnelevad inimesed, kes, ütleme, minu seisukohti ei väärtusta, siis ma püüan just nende seisukohtadest leida seda kümmet-kahtekümmet, aga tihti ka kaheksatkümmet protsenti, millega ma nõus olen,” jagas Kersti Kaljulaid oma kogemust.

Lõhestumisest välja tulemiseks on president Kaljulaidi sõnul vaja, et inimestel säiliks lootus ning selle jaoks on kõige olulisemad haridus ja tervishoid. “Me kindlasti ei tohi lasta tekkida hariduses lootusetusel ja tervishoid peab olema niivõrd solidaarne, et inimesed tunnevad, et nad saavad abi.”

Ta tuletas saates meelde ka seda, et Eestis on palju võimalusi midagi ise ära teha. “Kõige olulisem ongi mõista seda, et Eesti on hästi vaba riik. Siin on suured vabadused selle ärategemiseks, mida sa teha tahad. Tegelikult me ei taha sellist riiki, kus kõikide probleemide lahendamisega tegeleb ainult riik. Ja me ei taha ka, et meie riik oleks üle koormatud.”

Õhukese riigiga harjunud Eestis saabki kodanikuühiskond teha neid asju, mida riik ei tee. “Loomulikult me ka vaidleme selle üle, kuidas täpselt ja õigesti teha, aga peame meeles seda, et väga suur, valdav enamus nendest vaidlejatest tegelikult valutab südant Eesti tuleviku pärast. See on kõige alus.”

Kuula täispikka intervjuud Youtube’st, Spotify’st või Apple Podcast'ist ja saa teada:

• mis on viga maksudel ja kes subsideerib rikka mehe pitsat?

• milline roll on vandenõuteooriatel?

• mida saab kolmas sektor teha riigist paremini?

• miks on sotsiaalne mobiilsus tähtis?

• mida Kersti Kaljulaid arvab poliitilisest väitluskultuurist ja kuhu see on liikumas?

• milliseid nippe president soovitab, et erinevate seisukohtade vahel ühisosa leida?

Kui oled ise kokku puutunud mõne ühiskondliku probleemiga ja sul juba on või tekkis Kersti Kaljulaidi kuulates idee mõnest uudsest lahendusest, mille peaks kindlasti Eestis ära tegema, siis esita oma idee NULA inkubaatorisse.