Kommenteeri

Läbipõlemine: kriis, mida saame ennetada

Viimasel ajal räägitakse palju läbipõlemisest – ja põhjusega. Kuigi läbipõlemine ei pruugi kõiki puudutada, on paljud sellega kokku puutunud ning mis peamine, meil on selle üle teatud määral kontroll, ütleb psühhiaater Ove Liis Mahhov. Küsimus on, kas märkame ohumärke õigel ajal ja kas suudame reageerida enne, kui on liiga hilja.

Psühhiaater Ove Liis Mahhov ja saatejuht Karin Kruup podcasti "Kas viga näed laita?" salvestusel

„Läbipõlemine on see, kui inimene tööalaselt ei suuda emotsionaalselt ja füüsiliselt niimoodi funktsioneerida, et ta ennast hästi tunneks ja saavutaks neid eesmärke, mis ta sooviks,“ selgitab psühhiaater Ove Liis Mahhov taskuhäälingus “Kas viga näed laita?”. Ta rõhutab, et läbipõlemine on otseselt seotud kroonilise stressiga ning areneb välja järk-järgult – mitte nädala või kahega, vaid tavaliselt kuude või isegi aastate jooksul.

Protsess algab sageli soovist võtta rohkem ülesandeid, püüdes saavutada rohkem, tõestada end või isegi vältida mõne muu eluvaldkonna probleemi. „Kui me liigselt pöörame tähelepanu ühele elu aspektile, siis me unustame näiteks heade suhete hoidmise, trenni tegemise või magamise. Kui meie olulised vajadused jäävad pikalt täitmata, hakkavad tekkima ebamugavused – nii emotsionaalsed kui ka füüsilised,“ hoiatab Mahhov.

Selle tulemusena võib inimene muutuda tööl küüniliseks, kaugeneda emotsionaalselt, tunda viha klientide või kolleegide vastu ning lõpuks kaotada huvi oma töö ja igapäevaelu vastu. „Depersonalisatsioon, emotsionaalne kurnatus ja küünilisus – see kõik hakkab mõjutama nii töö tulemusi kui ka inimese üldist toimetulekut,“ ütleb Mahhov.

Kõige olulisem on märgata esimesi märke. „Kõige esimene samm on see, kui inimesel tekib entusiasm võtta hästi palju ülesandeid ja ta tunneb, et saab sellega lihtsalt hakkama,“ toob Mahhov välja. See on koht, kus tuleks endale esitada kriitiline küsimus: kas ma olen viimasel ajal piisavalt maganud? Kas olen suhelnud oma lähedastega? Kas ma liigun piisavalt? Kui vastus on „ei“, on aeg tasakaalu taastamiseks midagi ette võtta.

Läbipõlemisest taastumine võib olla pikk protsess, mõnel juhul lausa aastatepikkune. Kuigi läbipõlemine ei ole ametlik meditsiiniline diagnoos, võib see viia depressioonini, mille ravi vajab professionaalset abi. „Psühholoogiline abi ei jookse mööda külgi maha kellelgi,“ soovitab Mahhov. „Kui isegi pärast puhkust ja elustiili muutmist enesetunne ei parane ning rõõmu ei paku enam miski, võib olla aeg pöörduda spetsialisti poole.“

Kokkuvõttes – läbipõlemine on kriis, mida saame ennetada, kui tabame märke õigel ajal ja julgeme reageerida. Tasakaalu leidmine ei ole luksus, vaid hädavajalik, sest pikaajaline kurnatus võib võtta ära aastaid meie elust.

Ove Liis Mahhov on psühhiaatria resident, arst ja koolitaja, kes nimetatud ametite kõrvalt veab ka väga populaarset ja tänuväärset Instagrami kontot @oveliis, kus vastab vabal ajal inimeste küsimustele erinevatel tervisega seotud teemadel.

Kuula tervet vestlust Spotifys, või vaata YouTube'is.

See väljavõte on pärit podcastis “Kas viga näed laita?” esimesest osast, kus käis külas psühhiaater Ove Liis Mahhov. Podcasti veab Eesti ainus ühiskondlikele algatustele mõeldud inkubaator NULA. Kui oled ise kokku puutunud mõne ühiskondliku probleemiga või sul on idee, kuidas Eesti ühiskonda paremaks muuta, siis külasta www.nula.ee. NULA ootab uusi ideid inkubaatorisse 10. aprillini.

Lisa kommentaar

Email again: