Looduse kriis on meie kõigi kriis
Metsade mahavõtmine ja loomade elupaikade hävimine, tolmlejate kadumine – need on mured, mis justkui ei mõjuta otseselt meie igapäevaelu. Tegelikult on looduse ja inimese tervis otseselt seotud läbi meid kõiki hõlmava ökosüsteemi.
Aveliina Helm ja saatejuht Karin Kruup podcasti "Kas viga näed laita?" salvestusel
Aveliina Helm ja saatejuht Karin Kruup podcasti "Kas viga näed laita?" salvestusel
Ökoloog Aveliina Helm toob esile ühe olulise aspekti, millest räägitakse liiga vähe: „Kui loodusel tervist ei ole, siis lõppkokkuvõttes ei ole ka meil seda tervist.“ Teisisõnu – kui ökosüsteemid varisevad kokku, mõjutab see otseselt ka meie füüsilist ja vaimset heaolu. See väljendub sagedasemates haigustes, immuunsüsteemi nõrgenemises ja vaimse tasakaalu kaotamises.
Seda seost ei tohi alahinnata. Me teame teadusuuringutest, et loodusel on inimesele tervendav mõju. Aga kuidas on lood siis, kui loodust pole enam alles? Kui metsad vaikivad, kui mullaelustik hääbub, kui taimed, mis peaksid meid ümbritsema, on välja surnud?
Väärarusaamad loodusest
Üks suuremaid probleeme, mis takistab looduse kaitsmist, on inimeste valearusaamad, lühinägelikkus. Tihti tundub, et kui üks metsatükk maha võetakse, siis saavad seal elanud linnud ja loomad lihtsalt kuskile mujale kolida. Helm selgitab, et see pole nii lihtne: „Ega me ikkagi kogu linna rahvast naabri korterisse ära ka ei mahuta, isegi kui naaber lubaks. “ Tegelikult tähendab elupaiga hävimine paljude liikide jaoks olelusvõitlust, milles suur osa kaotab.
Lühinägelik on ka arusaam, et loodushoid tähendab lihtsalt prügi mitte maha viskamist. Loomulikult on see oluline, kuid see on kõigest elementaarne hügieen, mitte süstemaatiline loodushoid, seletab Helm. See võtab fookuse ära sellelt, mis tegelikult Eesti looduse käekäiku mõjutab: maastikumuutused, loodusliku elupaiga muutumine millekski muuks ja näiteks pestitsiidide saaste.
Baastaseme nihkumine – harjumine vaesuva loodusega
Võib-olla on kõige salakavalam probleem see, et harjume looduse kadumisega. Helm räägib nähtusest, mida nimetatakse baastaseme nihkeks: „Me oleme ära normaliseerunud looduse vaesumise. Kui me täna hüppaksime 1990. aastatesse ja kuulaksime kevadist metsa, kuuleksime hoopis teistsugust ja võimsamat linnukoori kui täna.“
See tähendab, et me lihtsalt ei märka, kui loodus vaesub. Me arvame, et see, mis täna alles on, on normaalne, kuigi tegelikult on see juba varasemast palju vaesem. Me ei oska enam unistada rikkast ja mitmekesisest loodusest, sest oleme selle juba kaotanud, aga peaksime. “Kasvõi linnadesse looduse rohkem tagasitoomine normaliseerib inimestele seda, et loodus on meie ümber. Kui oled ainult asfalti ja betoonmajade vahel, siis sa ei saa aru, kuidas põud võib meid mõjutada, aga mida rohkem sa näed, seda rohkem sa hakkad süsteemsemalt ka mõtlema loodusest.”
Mida teha?
Me oleme loodussüsteemist täielikult sõltuvad, mistõttu ei tohiks looduskaitset käsitleda kui takistust majandusarengule, rõhutab Helm. Küsimus pole niivõrd konkurentsivõimes, vaid selles, kas suudame loodust hoida ja jätta selle elujõulisena ka tulevastele põlvkondadele—sest ilma looduseta pole lõpuks ka majandust. “Ma ei tea ühtegi näidet maailmast, kus ulatuslik looduskahju oleks toonud kaasa kestliku majanduskasvu. Mõtlematu ressursikasutus lõpeb enamasti krahhiga,” hoiatab ta.
Helm hindab kõiki, kes ise midagigi ära teevad „Ma kutsun seda igaühe looduskaitseks,” räägib Helm. “Tahaksin seda igal pool rõhutada, et ka see, mida me teeme näiteks oma rõdukastides, on oluline. Sõna otseses mõttes sinu tegu sellel ühel ruutmeetril hindavad tuhanded isendid ja sajad, võib-olla isegi tuhanded liigid. Nii et, ei maksa alahinnata, kui inimene sel viisil elurikkust loob.”
Looduse kaitsmine pole luksus või hobi, vaid meie enda ellujäämise küsimus. Me ei saa endale lubada ootamist – kui ökosüsteemid kukuvad kokku, on juba hilja. Praegu on viimane aeg võtta vastutus ja tegutseda.
See tekst on pärit podcastist “Kas viga näed laita?” kus Aveliina Helm rääkis elurikkusest. Vaata tervet vestlust YouTube'is:
Kui oled ise kokku puutunud mõne ühiskondliku probleemiga või sul on idee, kuidas Eesti ühiskonda paremaks muuta, siis külasta www.nula.ee. NULA ootab uusi ideid inkubaatorisse 10. aprillini.
See tekst on pärit podcastist “Kas viga näed laita?” kus Aveliina Helm rääkis elurikkusest. Vaata tervet vestlust YouTube'is:
Kui oled ise kokku puutunud mõne ühiskondliku probleemiga või sul on idee, kuidas Eesti ühiskonda paremaks muuta, siis külasta www.nula.ee. NULA ootab uusi ideid inkubaatorisse 10. aprillini.