NULA inkubaator lahendab ühiskondlikke probleeme. Sobiva rahastuse leidmine pole aga kergemate killast
NULA on ühiskondlikele algatustele mõeldud inkubaator, mille eesmärgiks on lahendada ühiskondlikke probleeme. Heateo Sihtasutuse juht ja NULA projektijuht jagasid Ärilehele, kuidas idee seitse aastat tagasi sündis.
Agnes Kangur ja Pirkko Valge
NULA on tegutsenud seitse aastat. Heateo Sihtasutuse juhi Pirkko Valge sõnul tehakse NULA inkubaatorit koostöös Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga, kellel oli varasemalt avatud voor, kuhu sai saata innovaatilisi ideid. „Heateos tegeleti esimesed kümme aastat sellega, et ise neid innovatiivseid ideid käivitada, aga me jõudsimegi arusaamiseni, et tegelikult neid ideid hakkab juba aina rohkem jõudma meieni väljastpoolt meeskonda. Mõtlesime, et oleks abiks, kui oleks suur konkurss, et tõmmata sellele teemale tähelepanu ja tuua ideed korraga ühte arenguprogrammi, et siis neid ühtselt toetada,” selgitas Valge, kuidas idee sündis. Konkursil osalejaid toetatakse pooleaastase koolituste- ja mentorlusprogrammiga.
Valge lisas, et esimest NULA kampaaniat tehes mõtlesid nad nii-öelda köögikujundile, kuna köögis toimuvad arutelud, mida peaks muutma. „Mõtlesime, et plakatid võiks panna kõikidesse köökidesse, kuna seal toimuvad jutuajamised, mis on ühiskonnas valesti ja mida peaks muutma.“ NULA projektijuht Agnes Kangur lisas, et sõnum, mida üritatakse kampaaniaga aastast aastasse edasi anda idee korjeaajal on, et igaüks võib ühiskonnas midagi ära teha. „Ei pea ootama seda, et keegi teine teeks, tee parem ise.“
Ideede arv, mis NULAsse esitatakse, on kõikunud aastate jooksul 70-90 vahel. „Kui me alustasime, siis oli mure, oli alguses teeme ühe aasta, teeme teise aasta, et järsku ideed saavad otsa. Seda pole aastatega juhtunud,“ kinnitas Valge. Ta lisas, et Ring inimesi, kes ideid esitab, läheb aina laiemaks ja tulevadki programmi tulevad need, kes on näiteks ise mingi probleemiga kokku puutunud. Aastate jooksul on esitatud NULAsse viissada viiskümmend üheksa ideed ning kuuskümmend üks tiimi on inkubaatori läbinud. „Pea iga kümnes idee esitanu, on saanud toetust selle elluviimiseks.“
Ideede valituks osutumine sõltub ühiskondlikust probleemist, mida soovitakse lahendada. „Idee peaks olema ühiskondlikult keeruline teema, millel ei ole võib-olla tavapärast ärimudelit,“ sõnas Valge. Kangur lisas, oluline on ka see, et Eestis poleks keegi teine seda probleemi varem lahendanud, küll aga võib olla seda testitud välismaal. Meeskonna aspekt on samuti oluline ning peaks olema ka mõte, kuidas saada rahastust. Lisaks on tähtis, kuidas see idee saaks olla jätkusuutlik. Valge sõnas, et nad jälgivad ka omalt poolt, kas nad inkubaatorina loovad tiimile piisavalt väärtust.
Alustavale tiimile on rahastuse saamine keeruline
Kodanikuühiskonna Sihtkapital pakub stardikapitali, kus kuni kolm tiimi saavad 25 000 eurot idee testimiseks ja käivitamiseks. „Kui mõtleme ühiste MTÜde ja sihtasutuste ja kolmanda sektori peale, on see üsna ainulaadne koht, kus sellisele alustavale ideele rahastust saada,“ märkis Valge. Ta lisas, et alustavate ideede puhul on käima tõmbamise faasis igal juhul vaja toetusi või esialgset rahastust. Hiljem võib muutuda isemajandavaks, kus osaliselt või täielikult teenitakse rahastust läbi teenuse või toote müügi.
„Sotsiaalse ettevõtte puhul ei ole ühtset rahastusmudelit, vaid see on segunenud teenitud tulust, kohaliku omavalitsuse ja riigi annetajatest ning väikeannetajate ja suurannetajate panusest. See on paras pähkel tiimidele välja mõelda, milline rahastus sobib kõige paremini nende tegevusega,“ tõdes Valge.
Ta tõi välja, et 80-90% NULA ideedest on MTÜd või sihtasutused, kus kasutatakse toetusi ja annetusi. Osad neist kasvavad edasi osaühinguks või startupiks ning lähevad investoritelt raha kaasama. „Aitame mõelda, mis oleks toimiv mudel sotsiaalse ettevõtte jaoks,“ lausus Valge ja lisas, et toimiva rahastusmudelini jõudmine pole lihtne. Ta selgitas, et mõju ettevõtted pole tavaliselt nii kiiresti kasvavad ettevõtted kui startupid. „Kui tuleb mõni sotsiaalne ettevõte, siis see on kindlasti investori jaoks uus valdkond“ tõdes Valge. Heateo Mõjufond ja Heateo Haridusfond on suuremad investorid, kes spetsiifiliselt mõjuvaldkonda vaatavad.
NULA on tegutsenud seitse aastat ning selle aja jooksul on nad saanud partneriteks mitmeid ettevõtteid, näiteks Fontes annab tiimidele tagasisidet nende tugevuste ja nõrkuste kohta. Lisaks on mitmed tehnoloogiaettevõtted mentoriteks tiimidele, aidates neil edasi arenenda. Valge sõnul pole inimesi olnud keeruline kaasata. Kangur märkis samuti, et vabatahtlikud soovivad aastast aastasse meeleldi panustada. „Tuleb kogu aeg uusi inimesi juurde ja vanad jätkavad aastast aastasse.“ Eelmine aastal panustasid 60 vabatahtlikku kokku üle 400 tunni.
Ühiskondlikud murekohad, mis vajavad lahendusi
Valge sõnul on aastate jooksul kolmandik NULAsse esitatud ideid olnud hariduse vallast. Oluline on ka rahvatervise teema, sealhulgas vaimne tervis. Kangur märkis, et viimase kahe aastaga on lisandunud keskkonna ideid. Valge tõi välja, et NULAsse esitatakse ka ideid, mille peale nad ise ei ole tulnud. „Eelmistest aastatest on meelde jäänud idee, kus graffiti tegijad tahtsid teha startupi, et kinnisvara omanikud, kellel on koledad tühjalt seisvad hooned, saaksid tellida endale graffiti ning graffiti tegijad saaksid legaalse pinna, kus teostada oma kunsti,“ tõi ta välja ühe näitena.
Ideid on olnud aastate jooksul väga erinevaid. Kõige olulisem on uudne idee ning läbimõeldud lahendus. See on Sinu võimalus maailma muuta, tule too oma idee inkubaatorisse!
Eesti ainus ühiskondlikele algatustele mõeldud inkubaator NULA alustab juba kaheksandat hooaega ja ootab alates 28. veebruarist kuni 31.märtsini ideid Eesti elu parandamiseks. Kolmel parimal algatusel, mis läbivad pooleaastase inkubaatori, on võimalik saada idee elluviimiseks kuni 25 000 euro suurune stardikapital Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt. Lisainfo www.nula.ee
Valge lisas, et esimest NULA kampaaniat tehes mõtlesid nad nii-öelda köögikujundile, kuna köögis toimuvad arutelud, mida peaks muutma. „Mõtlesime, et plakatid võiks panna kõikidesse köökidesse, kuna seal toimuvad jutuajamised, mis on ühiskonnas valesti ja mida peaks muutma.“ NULA projektijuht Agnes Kangur lisas, et sõnum, mida üritatakse kampaaniaga aastast aastasse edasi anda idee korjeaajal on, et igaüks võib ühiskonnas midagi ära teha. „Ei pea ootama seda, et keegi teine teeks, tee parem ise.“
Ideede arv, mis NULAsse esitatakse, on kõikunud aastate jooksul 70-90 vahel. „Kui me alustasime, siis oli mure, oli alguses teeme ühe aasta, teeme teise aasta, et järsku ideed saavad otsa. Seda pole aastatega juhtunud,“ kinnitas Valge. Ta lisas, et Ring inimesi, kes ideid esitab, läheb aina laiemaks ja tulevadki programmi tulevad need, kes on näiteks ise mingi probleemiga kokku puutunud. Aastate jooksul on esitatud NULAsse viissada viiskümmend üheksa ideed ning kuuskümmend üks tiimi on inkubaatori läbinud. „Pea iga kümnes idee esitanu, on saanud toetust selle elluviimiseks.“
Ideede valituks osutumine sõltub ühiskondlikust probleemist, mida soovitakse lahendada. „Idee peaks olema ühiskondlikult keeruline teema, millel ei ole võib-olla tavapärast ärimudelit,“ sõnas Valge. Kangur lisas, oluline on ka see, et Eestis poleks keegi teine seda probleemi varem lahendanud, küll aga võib olla seda testitud välismaal. Meeskonna aspekt on samuti oluline ning peaks olema ka mõte, kuidas saada rahastust. Lisaks on tähtis, kuidas see idee saaks olla jätkusuutlik. Valge sõnas, et nad jälgivad ka omalt poolt, kas nad inkubaatorina loovad tiimile piisavalt väärtust.
Alustavale tiimile on rahastuse saamine keeruline
Kodanikuühiskonna Sihtkapital pakub stardikapitali, kus kuni kolm tiimi saavad 25 000 eurot idee testimiseks ja käivitamiseks. „Kui mõtleme ühiste MTÜde ja sihtasutuste ja kolmanda sektori peale, on see üsna ainulaadne koht, kus sellisele alustavale ideele rahastust saada,“ märkis Valge. Ta lisas, et alustavate ideede puhul on käima tõmbamise faasis igal juhul vaja toetusi või esialgset rahastust. Hiljem võib muutuda isemajandavaks, kus osaliselt või täielikult teenitakse rahastust läbi teenuse või toote müügi.
„Sotsiaalse ettevõtte puhul ei ole ühtset rahastusmudelit, vaid see on segunenud teenitud tulust, kohaliku omavalitsuse ja riigi annetajatest ning väikeannetajate ja suurannetajate panusest. See on paras pähkel tiimidele välja mõelda, milline rahastus sobib kõige paremini nende tegevusega,“ tõdes Valge.
Ta tõi välja, et 80-90% NULA ideedest on MTÜd või sihtasutused, kus kasutatakse toetusi ja annetusi. Osad neist kasvavad edasi osaühinguks või startupiks ning lähevad investoritelt raha kaasama. „Aitame mõelda, mis oleks toimiv mudel sotsiaalse ettevõtte jaoks,“ lausus Valge ja lisas, et toimiva rahastusmudelini jõudmine pole lihtne. Ta selgitas, et mõju ettevõtted pole tavaliselt nii kiiresti kasvavad ettevõtted kui startupid. „Kui tuleb mõni sotsiaalne ettevõte, siis see on kindlasti investori jaoks uus valdkond“ tõdes Valge. Heateo Mõjufond ja Heateo Haridusfond on suuremad investorid, kes spetsiifiliselt mõjuvaldkonda vaatavad.
NULA on tegutsenud seitse aastat ning selle aja jooksul on nad saanud partneriteks mitmeid ettevõtteid, näiteks Fontes annab tiimidele tagasisidet nende tugevuste ja nõrkuste kohta. Lisaks on mitmed tehnoloogiaettevõtted mentoriteks tiimidele, aidates neil edasi arenenda. Valge sõnul pole inimesi olnud keeruline kaasata. Kangur märkis samuti, et vabatahtlikud soovivad aastast aastasse meeleldi panustada. „Tuleb kogu aeg uusi inimesi juurde ja vanad jätkavad aastast aastasse.“ Eelmine aastal panustasid 60 vabatahtlikku kokku üle 400 tunni.
Ühiskondlikud murekohad, mis vajavad lahendusi
Valge sõnul on aastate jooksul kolmandik NULAsse esitatud ideid olnud hariduse vallast. Oluline on ka rahvatervise teema, sealhulgas vaimne tervis. Kangur märkis, et viimase kahe aastaga on lisandunud keskkonna ideid. Valge tõi välja, et NULAsse esitatakse ka ideid, mille peale nad ise ei ole tulnud. „Eelmistest aastatest on meelde jäänud idee, kus graffiti tegijad tahtsid teha startupi, et kinnisvara omanikud, kellel on koledad tühjalt seisvad hooned, saaksid tellida endale graffiti ning graffiti tegijad saaksid legaalse pinna, kus teostada oma kunsti,“ tõi ta välja ühe näitena.
Ideid on olnud aastate jooksul väga erinevaid. Kõige olulisem on uudne idee ning läbimõeldud lahendus. See on Sinu võimalus maailma muuta, tule too oma idee inkubaatorisse!
Eesti ainus ühiskondlikele algatustele mõeldud inkubaator NULA alustab juba kaheksandat hooaega ja ootab alates 28. veebruarist kuni 31.märtsini ideid Eesti elu parandamiseks. Kolmel parimal algatusel, mis läbivad pooleaastase inkubaatori, on võimalik saada idee elluviimiseks kuni 25 000 euro suurune stardikapital Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt. Lisainfo www.nula.ee