NULA PODCAST: Ükski tund koolis ei tohiks ära jääda. Asendusõpetajaks sobib igaüks, kes soovib panustada haridusse
Kuidas Asendusõpetajate programm toimib, kuidas kõik osapooled sellest kasu saavad ning millist ühiskondlikku probleemi nad lahendavad, saab kuulata NULA podcasti uuest osast. Saadet juhib Rasmus Kagge. Head kuulamist!
Podcasti „Mis on pildil valesti?“ Tänase saate külalisteks on Asendusõpetajate programmi asutaja Teibi Torm, Kuristiku Gümnaasiumi direktor Oliver Jakobson ja asendusõpetaja Iris Aunap. „Minu jaoks algas see ühest loost minu sõbrannaga, kelle laps oli esimeses klassis ja kelle õpetajat polnud pidevalt koolis kuna ta oli lapsega kodus haige… ja minu sõbranna oli oma lapse pärast mures“, räägib Teibi Torm, Asendusõpetajate programmi looja.
Asendusõpetajate süsteemiga luuakse veebipõhine, üle-eestiline asendusõpetajate vahendussüsteem ja koolitusprogramm, mis aitab kiirelt õpetaja ainetunnid üle võtta – et koolijuhid saaksid lihtsalt tagada asendustundide kvaliteedi.
Kui Teibi oma sõbranna murest kooliõpetaja puudumise kohta kuulis, hakkas ta mõtlema, et oli just kuulnud, et Soomes on selline asendusõpetajate programm ja tegelikult sealt tekkiski mõte tuua selline programm Eestisse.
Kuristiku Gümnaasiumi direktor Oliver Jakobson toob välja, et me ei tohiks kindlasti arvata, et säärane programm asendab päris õpetajaid, kes töötavad septembrist juulikuuni. Küll aga kui Asendusõpetajate programmi mõte on aidata, kui õpetajad on haigestunud või mõnel muul põhjusel tööst eemal, siis aitab programm näiteks kaasa ka sellele, et oma õpetajaid saata koolitustele, tundmata muret sellepärast, et nende ainetund andmata jääb.
Asendusõpetajaks sobib tegelikult igaüks, kellel on huvi. Täna on programmis kokku 2300 asendusõpetajat. Programmi kaudu on tänaseks 63 inimest ka õpetajaks läinud. Kõik programmis osalevad inimesed on väga erinevate taustadega. Pooled inimesed Asendusõpetajate programmis on päriselt õpetajad või õpetajaks õppinud, samas kui teine osa on neid, kellel on lihtsalt aega ja tahtmist haridusse panustada.
Head ideed saavad NULAga teoks
Delfi ja NULA podcastis „Mis on pildil valesti?“ arutletakse sotsiaalse ettevõtluse teemadel, uuritakse, kuidas meie kodanikena saaksime ise ühiskonda paremaks muuta. Ühtlasi tutvustatakse põnevaid lugusid inimestest ja ettevõtmistest, kes on juba teinud suuri samme ühiskonna tervenemiseks, ning uuritakse, kuidas nad on selleni jõudnud. Lisaks sellele, et kaardistada, mis on meie ühiskonnas valesti, on saatesarja eesmärk anda julgustust ja ideid meid ümbritsev pilt ehk ühiskond positiivsemaks muuta.
Saatekülalised on oma teekonnal läbinud sotsiaalsete algatuste inkubaatori NULA, mis alustas sel aastal juba oma kaheksandat hooaega. Praegu on NULA inkubaatoril käimas uute ideede kogumisvoor, kus hea algatuse jaoks saab suisa 25 000 eurot stardiraha.
Asendusõpetajate süsteemiga luuakse veebipõhine, üle-eestiline asendusõpetajate vahendussüsteem ja koolitusprogramm, mis aitab kiirelt õpetaja ainetunnid üle võtta – et koolijuhid saaksid lihtsalt tagada asendustundide kvaliteedi.
Kui Teibi oma sõbranna murest kooliõpetaja puudumise kohta kuulis, hakkas ta mõtlema, et oli just kuulnud, et Soomes on selline asendusõpetajate programm ja tegelikult sealt tekkiski mõte tuua selline programm Eestisse.
Kuristiku Gümnaasiumi direktor Oliver Jakobson toob välja, et me ei tohiks kindlasti arvata, et säärane programm asendab päris õpetajaid, kes töötavad septembrist juulikuuni. Küll aga kui Asendusõpetajate programmi mõte on aidata, kui õpetajad on haigestunud või mõnel muul põhjusel tööst eemal, siis aitab programm näiteks kaasa ka sellele, et oma õpetajaid saata koolitustele, tundmata muret sellepärast, et nende ainetund andmata jääb.
Asendusõpetajaks sobib tegelikult igaüks, kellel on huvi. Täna on programmis kokku 2300 asendusõpetajat. Programmi kaudu on tänaseks 63 inimest ka õpetajaks läinud. Kõik programmis osalevad inimesed on väga erinevate taustadega. Pooled inimesed Asendusõpetajate programmis on päriselt õpetajad või õpetajaks õppinud, samas kui teine osa on neid, kellel on lihtsalt aega ja tahtmist haridusse panustada.
Head ideed saavad NULAga teoks
Delfi ja NULA podcastis „Mis on pildil valesti?“ arutletakse sotsiaalse ettevõtluse teemadel, uuritakse, kuidas meie kodanikena saaksime ise ühiskonda paremaks muuta. Ühtlasi tutvustatakse põnevaid lugusid inimestest ja ettevõtmistest, kes on juba teinud suuri samme ühiskonna tervenemiseks, ning uuritakse, kuidas nad on selleni jõudnud. Lisaks sellele, et kaardistada, mis on meie ühiskonnas valesti, on saatesarja eesmärk anda julgustust ja ideid meid ümbritsev pilt ehk ühiskond positiivsemaks muuta.
Saatekülalised on oma teekonnal läbinud sotsiaalsete algatuste inkubaatori NULA, mis alustas sel aastal juba oma kaheksandat hooaega. Praegu on NULA inkubaatoril käimas uute ideede kogumisvoor, kus hea algatuse jaoks saab suisa 25 000 eurot stardiraha.