Rain Vääna: viie aastaga tervisekontrolli vähemalt 100 000 Eesti meest. Elu jätkub ka pärast koroonapuhangut
Meeste terviseteadlikkus on teema, mis kõnetab paljusid. Sellest on kohane rääkida isegi praegu, koroonakriisi ajal, sest peame mõtlema ka elule pärast koroonapuhangut. Pealegi kaitseb hügieen ja tugevam tervis üldjuhul kõikvõimalike viiruste eest.
Mullu novembris korraldasime meeste terviseteadlikkuse suurendamiseks Pikema Sõpruse Päeva esimese kampaania. Selle eesmärk oli tuua esimesel aastal tervisekontrolli vähemalt 1000 meest, igal aastal see arv kahekordistada, et parimal juhul oleks Eesti 2030. aastaks tervemate riikide edetabelis esimese viie seas. Tegelikkuses tõime juba esimese kampaaniakuuga arsti juurde üle 1500 Eesti mehe ja algatuse sõnumid jõudsid hinnanguliselt 70 000 meheni.
Esimene suur samm on tehtud: oleme tõendanud, et suudame oma algatusega Eesti ühiskonnas positiivset muutust tekitada. Mul on hea meel, et teema tähtsust mõistab ka riigisektor. Seniste plaanide järgi alustab juunis tervise arengu instituudi juhtimisel tööd meeskond, kelle ülesanne on analüüsida algatuses osalenud meeste tervisenäitajaid, mille põhjal valmib põhjalik teadustöö „Eesti meeste terviseraport 2020”. Selle raporti järgi saame haigekassa ja teiste partneritega koostöös otsustada, millele meie algatusega järgmistel aastatel rõhku panna, et pikendada Eesti meeste eluiga ja tervena elatud aastaid.
Võtame AI appi
Viie aasta pärast võiks olla tervisekontrolli läbinud vähemalt 100 000 Eesti meest ja enamikul neist tekkinud harjumus teha kontroll läbi igal aastal. Näen, et Pikema Sõpruse Päeva osa võiksid olla tehnoloogilised lahendused, näiteks platvorm, kus saaks sisestada oma terviseandmed, näha muutusi ja tulevate aastate analüüside vajadust. Veel saaks sinna lisada andmed sinu toitumise, liikumise, pärilike soodumuste, doonorluse ja muude tervisega seotud asjade kohta. Kõik need andmed annaksid tervikliku ülevaate, mida oled teinud ja mida veel saaks teha, et elada pikemalt tervena täisväärtuslikku elu.
Kui nüüd veel unistada, siis minu randmel olev kell võiks samuti koguda vajalikke andmeid (pulss, vererõhk, liikumine, stress) ja saata need automaatselt sinna süsteemi. Usun, et tehisintellekt on juba nii tark, et suudab ka nutitelefoniga tehtud selfi põhjal minu välimuse muutusi tuvastada ja sellest mulle märku anda. Siinkohal teen üleskutse tervisetehnoloogiaid arendavatele ettevõtetele: kui eeltoodu pani su silmad põlema, tule ja anna endast märku. Ehk suudame koos luua tulevikutehnoloogial põhineva efektiivse süsteemi, mis aitab suurendada Eesti meeste tervena elatud päevade arvu ja seeläbi luua rohkem õnnelikke pere- ja sõpruskondi.
Sõpruse tähtsus
Võib ju küsida, kas sõprus ja harmoonilised peresuhted, õnnelikult ja tervelt elatud elu on midagi, mille nimel peaks korraldama üleriigilisi kampaaniaid. Peab küll. Probleem on selles, et Eesti mehed kipuvad liiga noorelt haigestuma ja/või surema. Paljud haigused on varajase avastamise korral ravitavad ja paljudes tervisehädades on süüdi ebatervislik eluviis, mida annab samuti muuta. Sellest veelgi olulisem on aga sõprade olemasolu ja nendega veedetud aeg. Hiljuti Harvardi ülikoolis tehtud uuringust selgus, et 80. eluaastasse jõudnud meeste tervise ja õnne peamine faktor ei ole majanduslik või erialane edu, vaid hoopis sõprussuhted 50-ndates. Uuringu järgi aitab sõprus parandada südame- ja veresoonkonna tööd, immuunsüsteemi ja une kvaliteeti. Sõprus on olemuselt positiivne, tekitab meis hea tunde, on vastastikune, pikaajaline ja stabiilne ning sisaldab koostööd. Sõpruse kaudu seame oma elu nii, et meie kõrval on inimesed, kellele saame alati loota.
Statistika järgi on Eesti naiste oodatav keskmine eluiga 8,5 aastat pikem kui meestel, ulatudes 82,4 aastani. Seejuures elavad mehed tervena 52,8 ja naised 55,6 eluaastat. Kui siiani on statistikud saanud enamasti rääkida, et Eesti elanike oodatav eluiga ja tervena elatud aastad on kasvutrendis, siis mullu septembris avaldatud näitajate järgi elame küll kauem, aga haigemana. Naiste olukord on parem seetõttu, et nad käivad sagedamini arsti juures ja tervisekontrollis ning räägivad oma muredest rohkem kui mehed. Järelikult tuleb alustada sellest, et muutuks meeste suhtumine iseenda tervisesse ja lähedastesse.
Eeskuju on nakkav
Usun, et kõige paremini mõjub sellisel puhul positiivselt nakatav eeskuju. Kogusin sõbrad kokku ja meist said meeste terviseteadlikkuse eestkõnelejad. Rääkisime avalikult, valehäbita ja kõikjal kus võimalik sellest, mida oleme teinud, ja kutsusime mehi üles oma tervise eest hoolt kandma. Ütlesime otse, et eesnäärmevähi kontroll on meiegi jaoks hirmutav ja stressi, läbipõlemise või depressiooni tunnistamine nõuab omajagu julgust.
Eeltoodu põhjal pean Pikema Sõpruse Päeva esimest aastat igati õnnestunuks. Positiivne tagasiside, algatuses kaasalööjate hulk ning üha suurenev oma tervisest ja sõpradest-lähedastest hoolivate meeste arv annab mulle kindlust, et ajan õiget asja.
Aitäh kõigile, kes aitasid Pikema Sõpruse Päeva esimese kuu ellu viia. Tervena elatud päevade arvu saab suurendada, kui teha tervislikumaid elustiilivalikuid, käia regulaarselt tervisekontrollis ning nautida sõprade ja lähedastega veedetud aega. Viimati mainitu ongi ju põhjus, miks ma seda kõike teen.
Artikkel on osa Heateo Sihtasutuse, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja Eesti Päevalehe ühisest artiklisarjast "Mis sind närvi ajab?".
Esimene suur samm on tehtud: oleme tõendanud, et suudame oma algatusega Eesti ühiskonnas positiivset muutust tekitada. Mul on hea meel, et teema tähtsust mõistab ka riigisektor. Seniste plaanide järgi alustab juunis tervise arengu instituudi juhtimisel tööd meeskond, kelle ülesanne on analüüsida algatuses osalenud meeste tervisenäitajaid, mille põhjal valmib põhjalik teadustöö „Eesti meeste terviseraport 2020”. Selle raporti järgi saame haigekassa ja teiste partneritega koostöös otsustada, millele meie algatusega järgmistel aastatel rõhku panna, et pikendada Eesti meeste eluiga ja tervena elatud aastaid.
Võtame AI appi
Viie aasta pärast võiks olla tervisekontrolli läbinud vähemalt 100 000 Eesti meest ja enamikul neist tekkinud harjumus teha kontroll läbi igal aastal. Näen, et Pikema Sõpruse Päeva osa võiksid olla tehnoloogilised lahendused, näiteks platvorm, kus saaks sisestada oma terviseandmed, näha muutusi ja tulevate aastate analüüside vajadust. Veel saaks sinna lisada andmed sinu toitumise, liikumise, pärilike soodumuste, doonorluse ja muude tervisega seotud asjade kohta. Kõik need andmed annaksid tervikliku ülevaate, mida oled teinud ja mida veel saaks teha, et elada pikemalt tervena täisväärtuslikku elu.
Kui nüüd veel unistada, siis minu randmel olev kell võiks samuti koguda vajalikke andmeid (pulss, vererõhk, liikumine, stress) ja saata need automaatselt sinna süsteemi. Usun, et tehisintellekt on juba nii tark, et suudab ka nutitelefoniga tehtud selfi põhjal minu välimuse muutusi tuvastada ja sellest mulle märku anda. Siinkohal teen üleskutse tervisetehnoloogiaid arendavatele ettevõtetele: kui eeltoodu pani su silmad põlema, tule ja anna endast märku. Ehk suudame koos luua tulevikutehnoloogial põhineva efektiivse süsteemi, mis aitab suurendada Eesti meeste tervena elatud päevade arvu ja seeläbi luua rohkem õnnelikke pere- ja sõpruskondi.
Sõpruse tähtsus
Võib ju küsida, kas sõprus ja harmoonilised peresuhted, õnnelikult ja tervelt elatud elu on midagi, mille nimel peaks korraldama üleriigilisi kampaaniaid. Peab küll. Probleem on selles, et Eesti mehed kipuvad liiga noorelt haigestuma ja/või surema. Paljud haigused on varajase avastamise korral ravitavad ja paljudes tervisehädades on süüdi ebatervislik eluviis, mida annab samuti muuta. Sellest veelgi olulisem on aga sõprade olemasolu ja nendega veedetud aeg. Hiljuti Harvardi ülikoolis tehtud uuringust selgus, et 80. eluaastasse jõudnud meeste tervise ja õnne peamine faktor ei ole majanduslik või erialane edu, vaid hoopis sõprussuhted 50-ndates. Uuringu järgi aitab sõprus parandada südame- ja veresoonkonna tööd, immuunsüsteemi ja une kvaliteeti. Sõprus on olemuselt positiivne, tekitab meis hea tunde, on vastastikune, pikaajaline ja stabiilne ning sisaldab koostööd. Sõpruse kaudu seame oma elu nii, et meie kõrval on inimesed, kellele saame alati loota.
Statistika järgi on Eesti naiste oodatav keskmine eluiga 8,5 aastat pikem kui meestel, ulatudes 82,4 aastani. Seejuures elavad mehed tervena 52,8 ja naised 55,6 eluaastat. Kui siiani on statistikud saanud enamasti rääkida, et Eesti elanike oodatav eluiga ja tervena elatud aastad on kasvutrendis, siis mullu septembris avaldatud näitajate järgi elame küll kauem, aga haigemana. Naiste olukord on parem seetõttu, et nad käivad sagedamini arsti juures ja tervisekontrollis ning räägivad oma muredest rohkem kui mehed. Järelikult tuleb alustada sellest, et muutuks meeste suhtumine iseenda tervisesse ja lähedastesse.
Eeskuju on nakkav
Usun, et kõige paremini mõjub sellisel puhul positiivselt nakatav eeskuju. Kogusin sõbrad kokku ja meist said meeste terviseteadlikkuse eestkõnelejad. Rääkisime avalikult, valehäbita ja kõikjal kus võimalik sellest, mida oleme teinud, ja kutsusime mehi üles oma tervise eest hoolt kandma. Ütlesime otse, et eesnäärmevähi kontroll on meiegi jaoks hirmutav ja stressi, läbipõlemise või depressiooni tunnistamine nõuab omajagu julgust.
Eeltoodu põhjal pean Pikema Sõpruse Päeva esimest aastat igati õnnestunuks. Positiivne tagasiside, algatuses kaasalööjate hulk ning üha suurenev oma tervisest ja sõpradest-lähedastest hoolivate meeste arv annab mulle kindlust, et ajan õiget asja.
Aitäh kõigile, kes aitasid Pikema Sõpruse Päeva esimese kuu ellu viia. Tervena elatud päevade arvu saab suurendada, kui teha tervislikumaid elustiilivalikuid, käia regulaarselt tervisekontrollis ning nautida sõprade ja lähedastega veedetud aega. Viimati mainitu ongi ju põhjus, miks ma seda kõike teen.
Artikkel on osa Heateo Sihtasutuse, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja Eesti Päevalehe ühisest artiklisarjast "Mis sind närvi ajab?".