Kuidas saada üle hirmust liikumise ees?
Kui Eestis on tõhus töö käimas laste liikumisaktiivsuse soodustamiseks, ehitatakse spordihooneid noorte sportijate võimaluste avardamiseks, toimuvad suured rahvaspordiüritused ja eakate liikumispäevad (kus käivad peamiselt need, kes sellistest üritustest alati on osa võtnud), siis jätkuvalt on täiesti alateenindatud väheaktiivsed, enamasti mõne pikaajalise tervisekaebusega kesk- ja vanemaealised inimesed.
Liikumisretsept on algatus, mille eesmärgiks on parandada Eesti inimeste tervist ning mille kaudu jõuavad treeningutele inimesed, kes siiani on olnud väheaktiivsed, sest pole endale sobivat liikumisvõimalust leidnud. Need on täiesti tavalised inimesed, kes tunnevad, et spordiklubide tunniplaanides esinevad treeningud on keeruliste võõrapäraste nimedega ning nende jaoks liiga intensiivsed. Inimesed, kellel esineb mõni kehaline kaebus näiteks kroonilise alaselja- või liigesvalude näol, ülekaal või rasvumine, meeleoluhäired, kõrgvererõhutõbi, kõrgenenud veresuhkur või kolesterool.
Algatus kasvas välja probleemist, millega oma töös kokku puutusime, nimelt patsiendid, kellega füsioterapeutidena taastusravi kliinikus tegelesime, soovisid leida võimalusi kehalise aktiivsusega jätkamiseks, aga meil polnud neile anda juhiseid, milliste treeningutega ühineda.
Liikumisretsept pakub treeningvõimalusi just eelpool kirjeldatud inimestele, sest meie hinnangul on nemad erinevatest kehalist aktiivsust propageerivatest programmidest õnnetul kombel välja jäänud. Töötame selliste patsientidega oma töös igapäevaselt ning näeme kahetsusega, kui piiratud on nende võimalused liikumiseks, eelkõige treeninguteks meditsiinisektorist väljaspool. Usume, et ühiskonnale on liiga kulukas pakkuda neist kõigile regulaarset treenimist koos selle juurde käiva eriarstiteenusega taastusravis. Samal ajal veelgi kulukam oleks jätta inimesed omapäi ning lubada terviseprobleemidel süveneda. Milline võiks olla lahendus?
Liikumisretsept näeb lahendusena inimeste süstemaatilist suunamist nende seisundiga sobivatele ravitreeningutele meditsiinisektorist väljaspool. Tegeleme sobivate treeningute loomisega spordiklubidesse ning teeme koostööd perearstidega, kes sooviksid oma patsiente ravitreeningutele suunata.
Kõigepealt arsti hinnang
Esmalt on oluline, et perearst või mõni muu tervishoiutöötaja hindaks patsiendi regulaarse kehalise aktiivsuse mahtu. Viimasesse näitajasse soovitavad rahvusvahelised terviseedendusprogrammid suhtuda kui "elulisse näitajasse", mis ennustab organismi toimimise jätkusuutlikkust.
Kehalise aktiivsuse mõõtmises võetakse arvesse erinevate kehaliste aktiivsuste laade: aeroobset koormust, jõuharjutusi ning ka alates 65. eluaastast kukkumiste ennetamise eesmärgil sooritatavate tasakaaluharjutusi, samuti nendele kuluva aja hulka nädalas. Võrreldes inimese liikumisaktiivsust üldiste liikumissoovitustega, on võimalik täpsustada, millisest kehale vajalikust koormusest on puudu ning määrata eesmärgid, mille poole püüelda. Sellisel moel kujuneb inimese individuaalne liikumisretsept.
Juba 2008. aastast seisab liikumisretsept ühe soovitusliku meetmena elanikkonna kehalise aktiivsuse tõstmiseks Euroopa Liidu spordi- ja tervishoiu töörühma suunistes. Kui inimene on saanud tervishoiutöötajalt liikumisretsepti, võib ta seda realiseerida iseseisvalt või ühineda mõne treeningasutusega. Kui aga inimesel on pikaajalised kehalised kaebused, ei pruugi sobiva treeningasutuse leidmine väga lihtne olla. Liikumisretsepti treeningud tulevad siinkohal retsepti elluviimisel abiks.
Viisime 2017. aasta kolmel viimasel kuul läbi väiksemahulise pilootprojekti. Pakkusime Tartu linna perearstidele võimalust oma patsiente soodsa hinnaga seisundipõhistele rühmatreeningutele suunata. Projekti raames käisid 30 inimest treeningutel Tartu kahes suuremas spordiklubis. Juhendajateks olid füsioterapeudi haridusega kogenud treenerid, kes võtsid treeningtunni ülesehitamisel arvesse, et tegelevad tervisekaebustega inimestega. Sisuliselt ei erine säärane lähenemine taastusravi rühmatunnist (Haigekassa teenustena "füsioteraapia grupis" või "füsioteraapia basseinis grupis"), küll aga on see ajaliselt pea kaks korda pikem (kuni tund), inimene ei vaja eriarsti järjekorras ootamist ning erinevalt meditsiinikeskkonnas toimuvatest rühmatundidest saavad spordiklubis toimuvad treeningud olla regulaarsed, toimudes nädalast nädalasse ja kuust kuusse.
Inimene tasub ise
Retseptitreeningute eest tasub inimene ise, sest vastutus oma tervise eest lasubki inimesel endal. Võrdluse toomiseks - kui sama hulk inimesi oleksid sama ajaperioodi vältel rühmatundides käinud meditsiinisektoris, oleks see Haigekassa hinnakirja alusel meie ühiskonnale maksma läinud 4453,2 € pluss kulutused eriarstiabi teenustele. Mõelda vaid, kui palju oleks võimalik kokku hoida taastusravile kuluvat raha, kui ravitreeningutel meditsiinisektorist väljaspool käiks mitte kolmkümmend, vaid kolmsada või miks mitte kolm tuhat inimest.
Pilootprojektis osalenud inimeste rahulolu treeningute ja treeneritega oli kõrge. Rahulik tempo, individuaalne lähenemine ja piirangutega arvestamine, samuti võimalus treenida basseinis olid läbivad motiivid tagasisides, mida osalejatelt kogusime.
Praegu on Liikumisretsepti fookuses leida üles veelgi enam treenereid, kes tunnevad end kindlalt kirjeldatud sihtrühmaga tegelemisel ja spordiklubisid, kelle huviks on tuua oma pinnale krooniliste tervisekaebustega inimestele sobivaid treeninguid, samuti leida üles perearstid, kes soovivad oma patsientidele regulaarse liikumisega alustamise hõlpsamaks teha.
Artikkel ilmus Eesti Päevalehe, Heateo Sihtasutuse ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali artiklisarjas "Kui mina saaksin lahendada..."