MIS ON PILDIL VALESTI? | Brit Mesipuu: Kas veipimine lasteaias läheb õues mängimise aja alla?
"Kuidas sulle tunduks, kui kutsuksin sind külla ja pakuksin muuhulgas atsetooni sisse tõmmata? Tundun nõdrameelne? Vabandust aga selline tunne valdab mind kõigi nende lapsevanemate vastu, kes oma lastele (nikotiinivabu) maitsestatud veipe pakuvad, öeldes, et „peaasi, et laps ei suitseta!“", kirjutab turundaja ja koolitaja Brit Mesipuu Eesti Päevalehe NULA sarjas ilmunud artiklis.
Brit Mesipuu järjekordset koolitust andmas. Pilt: Albert Truuväärt
Olgu, see algus on tähelepanu haaramiseks, kuid mitte täiesti vale. Seega palun loe edasi!
Olen nüüd juba mitmeid kuid pööranud suurt tähelepanu laste ja veipimise teemal. Andnud mitukümmend loengut, kirjutanud artikleid ja võtnud sõna meedias. Ma tegelikult ei arva, et lapsevanemad ei hooli oma lastest, siiralt usun, et enamus neist lihtsalt ei tea, et mis asi see veip päriselt on ja mida ta lapsega teeb? Eks põhjus ka selles, et ta on siiski üpris uus asi. Kuid täna ma ei kirjuta sellest, mis veip on, sellest võid lugeda näiteks mu teisest artiklist siit. Käesoleva kirjatükiga soovin sulle tuua välja aga just need peamised väärarusaamad, mida lapsevanematega suheldes kuulnud olen.
Nikotiin – vaid üks mitmest tuhandest probleemist
Sageli arvatakse, et ainus ohtlik asi, mis e-sigaretis on, on nikotiin. Kui laps tõmbab nikotiinivaba veipi, on kõik okei, sest see on ju LIHTSALT puhas maitsestatud aur. Kui sa siiski arvad, et ainus muret tekitav aine on nikotiin, võid eksida rängalt ning palun loe kindlasti edasi!
Kas sa teadsid, et veibid võivad sisaldada äärmiselt ohtlikke keemilisi ühendeid? Ja neid ei ole üks ega kaks, mõned uuringud on leidnud veipimisel mitmeid tuhandeid erinevaid ühendeid!
Paljud, eelkõige noored armastavad just magusate maitsetega veipe, mis näiteks Eestis on sootuks keelatud. Seetõttu hangitakse neid mustalt turult nt sotsiaalmeediast või välismaistelt veebilehtedelt. Kusjuures paljud eesti täiskasvanudki ei tea, et välismaalt koju maitsega veipide tellimine on ka neile ebaseaduslik. Ja kui tellimus tehakse kahtlase taustaga e-poest, võivad e-suitsud sisaldada eriti ohtlikke kemikaale, mis põhjustavad ka terviseriske.
Californias läbi viidud uuring tuvastas, et paljud mustalt turult tellitud e-sigaretid sisaldasid ohtlikke ühendeid nagu arseen, kaadmium, kroom ja plii. Need raskmetallid võivad kahjustada inimese organisme, sealhulgas maksa, neere ja kesknärvisüsteemi. Teine, Prantsusmaal korraldatud uuring, leidis, et mõned mustalt turult tellitud e-sigaretid sisaldasid kantserogeenseid ja vähki suurendavaid ühendeid formaldehüüd ja atsetaldehüüd.
Mu laps on nii noor/mõistlik, et temal seda probleemi kindlasti ei ole!
See on väide, mis paneks mind naerma, kui teema ei oleks nii tõsine.
Veipide laialdase kättesaadavuse tõttu on laste ja noorte huvi e-suitsu vastu kasvanud tohutult. Seetõttu on oluline, et mitte vaid õpetajad, tervishoiutöötajad ja nö. kõurikute vanemad ei oleks selle teemaga kursis. Oluline on olla teadlik ka alles kooliteed alustavate ja oivikute vanematel. Miks ma seda nii kindlalt väidan? Vaid paar juhtumit Eestist, mida olen kuulnud politsei ja lapsevanematega suheldes:
Diilereid ehk veibi edasimüüjaid on ka põhikooliastmes ja tarvitamisega vahele jääjaid isegi esimeses astmes. Üks kooliõpilaste seas läbi viidud uuring näitas, et nooremad õpilased, eriti 8.-9. klasside õpilased, puutuvad suurema tõenäosusega veipimisega kokku kui vanemad õpilased. Lisaks leiti, et tüdrukud veibivad rohkem kui poisid.
Samas frapantsemaid näiteid oli mul ehk see, kui üks lapsevanem saatis mulle pilditõestuse, kuidas ühes Pärnumaa lasteaia vanimas rühmas kolm poissi õues oleku ajal paviljoni taga veibivad. Taustaks teised mängivad 5-7-aastased…
Ise suhtlesin politseiga, kes rääkis esimeses klassis käivast diilerist. Küsimusele, et miks sa seda teed, vastas väike armas koolilaps, et „Aga kui varastan kodust veipi ja viin seda kolmanda klassi poistele, on nad minu sõbrad…“.
Iga kolmas noor Eestis on veipi proovinud?!
Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on veipimine noorte hulgas muutunud tõsiseks rahvatervise probleemiks. Näiteks USA-s veibib ühe uuringu kohaselt regulaarselt ligi 20% keskkooliõpilastest. Eestis 2021.a läbiviidud uuringus selgus, et tavalised sigaretid on asendunud muude tubakatoodetega, millest levinuim on e-sigaret. Küsitlusele eelnenud kuu jooksul tarvitas e-sigaretti 37% noortest (sh iga päev 8%). Sage oli aga erinevate toodete koos kasutamine. Neist levinuim kombinatsioon oli tavaline sigaret + e-sigaret + muud tubakatooted.
Kõurik või oivik – veibi eest ei ole pääsu kellelgi!
Väide, et veipimine on vaid probleemse käitumisega laste seas levinud, on müüt ja sel pole tõestust. Tegelikult on veipimine laialt levinud ja seda harrastavad inimesed erinevates vanuserühmades ja sotsiaalsetes gruppides. Põhjuseid veipimiseks on nii palju erinevaid. Nii kasutatakse seda näiteks noorte seas ka stressi või ärevuse leevendamiseks.
Üks mitmetest „hea lapse ja veibi vahelise seoses“ uuringutest avaldati ajakirjas Pediatrics. See näitas, et keskkooliõpilaste seas, kelle keskmine hinne oli hea või väga hea, oli veipimine väga levinud.
APPI! Mu laps on ohus, miks keegi mitte midagi ette ei võta?!
Ma tean, et see mida nüüd ütlen, sulle lapsevanemana ei meeldi. Aga ma ütlen siiski! Esmalt mõtle, et mida sina saad ette võtta, et su laps veipima ei hakkaks! Kas sa ise suitsetad või veibid? Kas sul n lapsega selline suhe, et ta julgeb sinuga rääkida ka ebameeldivatest ja pahandust tekitada võivatest asjadest? Kas sa oled valmis võtma tema jaoks aega, kui ta tahab sinult midagi olulist küsida? Kuid sealhulgas ka kas tead, kellega su laps lävib? Mida ta teeb sotsiaalmeedias ja vabal ajal? Kuhu kaob tema raha? Jne jne. Siin võiksin lõputult rääkida, sest oma loengutel mõistan iga kord, et ühte kaljukindlat lahendust ei ole.
Ei aita siin politsei reidid, kui veibid peidetakse aluspükstesse ja rinnahoidjatesse. Ei päästa hoiatused ega trahvid. Ka aastast aastasse peetavad suitsetamise ja alkoholi kahjulikkuse viibutused lapsevanemate ja õpetajate poolt pole ju null tolerantsi andnud. Oluline on tõsta enda teadlikkust ja olla heas kontaktis eelkõige oma lapsega ja seejärel kooli ning huviringidega. Just lapsevanemate teadlikkuse tõstmiseks olengi nüüd läbi viinud hulgaliselt tasuta infoõhtuid täiskasvanutele. Räägime, arutleme, toome näiteid elust enesest ja vaatame, millised nad üldse välja näevad.
Seega ei ole siin võluvahendit veibi maa pealt pühkimisele. Kuigi üks noorhärra arvab, et selline võim just minul võib olla! Too kuulsa kirjaniku nime taga peituv netitroll käib juba kuid mind internetis laimamas ja saadab mulle ähvardavaid kirju. Miks? Sest ta arvab, et oma artiklite ja loengutega kaotan maailmast kõik veibid ka täiskasvanutele…
Loe rohkem soovitusi koos Tervise Arengu Instituudi ja E-sigareti Kaupmeeste Liidu täiendustega siit!
Olen nüüd juba mitmeid kuid pööranud suurt tähelepanu laste ja veipimise teemal. Andnud mitukümmend loengut, kirjutanud artikleid ja võtnud sõna meedias. Ma tegelikult ei arva, et lapsevanemad ei hooli oma lastest, siiralt usun, et enamus neist lihtsalt ei tea, et mis asi see veip päriselt on ja mida ta lapsega teeb? Eks põhjus ka selles, et ta on siiski üpris uus asi. Kuid täna ma ei kirjuta sellest, mis veip on, sellest võid lugeda näiteks mu teisest artiklist siit. Käesoleva kirjatükiga soovin sulle tuua välja aga just need peamised väärarusaamad, mida lapsevanematega suheldes kuulnud olen.
Nikotiin – vaid üks mitmest tuhandest probleemist
Sageli arvatakse, et ainus ohtlik asi, mis e-sigaretis on, on nikotiin. Kui laps tõmbab nikotiinivaba veipi, on kõik okei, sest see on ju LIHTSALT puhas maitsestatud aur. Kui sa siiski arvad, et ainus muret tekitav aine on nikotiin, võid eksida rängalt ning palun loe kindlasti edasi!
Kas sa teadsid, et veibid võivad sisaldada äärmiselt ohtlikke keemilisi ühendeid? Ja neid ei ole üks ega kaks, mõned uuringud on leidnud veipimisel mitmeid tuhandeid erinevaid ühendeid!
Paljud, eelkõige noored armastavad just magusate maitsetega veipe, mis näiteks Eestis on sootuks keelatud. Seetõttu hangitakse neid mustalt turult nt sotsiaalmeediast või välismaistelt veebilehtedelt. Kusjuures paljud eesti täiskasvanudki ei tea, et välismaalt koju maitsega veipide tellimine on ka neile ebaseaduslik. Ja kui tellimus tehakse kahtlase taustaga e-poest, võivad e-suitsud sisaldada eriti ohtlikke kemikaale, mis põhjustavad ka terviseriske.
Californias läbi viidud uuring tuvastas, et paljud mustalt turult tellitud e-sigaretid sisaldasid ohtlikke ühendeid nagu arseen, kaadmium, kroom ja plii. Need raskmetallid võivad kahjustada inimese organisme, sealhulgas maksa, neere ja kesknärvisüsteemi. Teine, Prantsusmaal korraldatud uuring, leidis, et mõned mustalt turult tellitud e-sigaretid sisaldasid kantserogeenseid ja vähki suurendavaid ühendeid formaldehüüd ja atsetaldehüüd.
Mu laps on nii noor/mõistlik, et temal seda probleemi kindlasti ei ole!
See on väide, mis paneks mind naerma, kui teema ei oleks nii tõsine.
Veipide laialdase kättesaadavuse tõttu on laste ja noorte huvi e-suitsu vastu kasvanud tohutult. Seetõttu on oluline, et mitte vaid õpetajad, tervishoiutöötajad ja nö. kõurikute vanemad ei oleks selle teemaga kursis. Oluline on olla teadlik ka alles kooliteed alustavate ja oivikute vanematel. Miks ma seda nii kindlalt väidan? Vaid paar juhtumit Eestist, mida olen kuulnud politsei ja lapsevanematega suheldes:
- Poeg ei taha koolis käia, 11-aastane. Iga hommik jaurab vastu, et ei taha ja ei viitsi. Ema ütles, et motiveerib last kooli minema lubades talle õhtul veipi. See toimib ja laps lähebki kooli.
- Isa ütles, et kuna 13-aastane tütar tahab nii väga veipida ja kõik seda teevad, siis ta lubab ka tal kodus veipida. Aga ta ei pane sinna sisse nikotiinisegu, vaid laseb noorel seda pulka veeauruga tõmmata. Et see on ju ok.
- Kui vanematelt uuriti, kas nad teavad, et laps veipimisega tegeleb, vastati jah. Nende kodus pidi normiks olema, et lapsed saavad söögilaualt vabalt ka eri maitsetega e-suitse võtta. Lapsed seal peres vanuses 11 ja 14.
Diilereid ehk veibi edasimüüjaid on ka põhikooliastmes ja tarvitamisega vahele jääjaid isegi esimeses astmes. Üks kooliõpilaste seas läbi viidud uuring näitas, et nooremad õpilased, eriti 8.-9. klasside õpilased, puutuvad suurema tõenäosusega veipimisega kokku kui vanemad õpilased. Lisaks leiti, et tüdrukud veibivad rohkem kui poisid.
Samas frapantsemaid näiteid oli mul ehk see, kui üks lapsevanem saatis mulle pilditõestuse, kuidas ühes Pärnumaa lasteaia vanimas rühmas kolm poissi õues oleku ajal paviljoni taga veibivad. Taustaks teised mängivad 5-7-aastased…
Ise suhtlesin politseiga, kes rääkis esimeses klassis käivast diilerist. Küsimusele, et miks sa seda teed, vastas väike armas koolilaps, et „Aga kui varastan kodust veipi ja viin seda kolmanda klassi poistele, on nad minu sõbrad…“.
Vestlus veebis. Brit Mesipuu erakogu.
Iga kolmas noor Eestis on veipi proovinud?!
Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on veipimine noorte hulgas muutunud tõsiseks rahvatervise probleemiks. Näiteks USA-s veibib ühe uuringu kohaselt regulaarselt ligi 20% keskkooliõpilastest. Eestis 2021.a läbiviidud uuringus selgus, et tavalised sigaretid on asendunud muude tubakatoodetega, millest levinuim on e-sigaret. Küsitlusele eelnenud kuu jooksul tarvitas e-sigaretti 37% noortest (sh iga päev 8%). Sage oli aga erinevate toodete koos kasutamine. Neist levinuim kombinatsioon oli tavaline sigaret + e-sigaret + muud tubakatooted.
Kõurik või oivik – veibi eest ei ole pääsu kellelgi!
Väide, et veipimine on vaid probleemse käitumisega laste seas levinud, on müüt ja sel pole tõestust. Tegelikult on veipimine laialt levinud ja seda harrastavad inimesed erinevates vanuserühmades ja sotsiaalsetes gruppides. Põhjuseid veipimiseks on nii palju erinevaid. Nii kasutatakse seda näiteks noorte seas ka stressi või ärevuse leevendamiseks.
Üks mitmetest „hea lapse ja veibi vahelise seoses“ uuringutest avaldati ajakirjas Pediatrics. See näitas, et keskkooliõpilaste seas, kelle keskmine hinne oli hea või väga hea, oli veipimine väga levinud.
APPI! Mu laps on ohus, miks keegi mitte midagi ette ei võta?!
Ma tean, et see mida nüüd ütlen, sulle lapsevanemana ei meeldi. Aga ma ütlen siiski! Esmalt mõtle, et mida sina saad ette võtta, et su laps veipima ei hakkaks! Kas sa ise suitsetad või veibid? Kas sul n lapsega selline suhe, et ta julgeb sinuga rääkida ka ebameeldivatest ja pahandust tekitada võivatest asjadest? Kas sa oled valmis võtma tema jaoks aega, kui ta tahab sinult midagi olulist küsida? Kuid sealhulgas ka kas tead, kellega su laps lävib? Mida ta teeb sotsiaalmeedias ja vabal ajal? Kuhu kaob tema raha? Jne jne. Siin võiksin lõputult rääkida, sest oma loengutel mõistan iga kord, et ühte kaljukindlat lahendust ei ole.
Ei aita siin politsei reidid, kui veibid peidetakse aluspükstesse ja rinnahoidjatesse. Ei päästa hoiatused ega trahvid. Ka aastast aastasse peetavad suitsetamise ja alkoholi kahjulikkuse viibutused lapsevanemate ja õpetajate poolt pole ju null tolerantsi andnud. Oluline on tõsta enda teadlikkust ja olla heas kontaktis eelkõige oma lapsega ja seejärel kooli ning huviringidega. Just lapsevanemate teadlikkuse tõstmiseks olengi nüüd läbi viinud hulgaliselt tasuta infoõhtuid täiskasvanutele. Räägime, arutleme, toome näiteid elust enesest ja vaatame, millised nad üldse välja näevad.
Erinevad veibid. Pilt: Albert Truuväärt
Seega ei ole siin võluvahendit veibi maa pealt pühkimisele. Kuigi üks noorhärra arvab, et selline võim just minul võib olla! Too kuulsa kirjaniku nime taga peituv netitroll käib juba kuid mind internetis laimamas ja saadab mulle ähvardavaid kirju. Miks? Sest ta arvab, et oma artiklite ja loengutega kaotan maailmast kõik veibid ka täiskasvanutele…
Netitroll. Brit Mesipuu erakogu.
Loe rohkem soovitusi koos Tervise Arengu Instituudi ja E-sigareti Kaupmeeste Liidu täiendustega siit!