Paljude inimeste jaoks oluliste probleemide lahendamine muutub üha rohkem sotsiaalsete ettevõtete tööks. Ühiskond ei saa tugineda „kõikvõimsale riigile”, kus probleemide lahendaja on ministeerium või riiklik sihtasutus. Selline ootus on ebarealistlik praegu ja tulevikus veelgi rohkem. Peame loobuma arusaamast, et riigi valvsa pilgu all leiavad lahenduse kõik ühiskondlikud mured.

Start-up-valdkonnas on raha tõstmisel äärmiselt oluline näidata, milline on investeeringu tootlus (ROI). Kui investor, näiteks Bill Gates, tuleb teie juurde, siis tahab ta teada, millist mõju tema raha tulevikus avaldab ja kuidas mõju mõõdetakse. Kui mõõdikud tunduvad asjakohased ja oodatav tulu atraktiivne, saabub ka investeering.

Tulu ei pea tingimata olema rahaline, vaid võib olla ka ühiskondlik ehk sotsiaalne. Just seetõttu on mõõdikutel eriti oluline roll sotsiaalsete ettevõtete jaoks. Microsofti ristiisa näide pole siinkohal sugugi juhuslik. Bill & Melissa Gates Foundation on maailma suurim erainvesteeringul põhinev nn riskifilantroopia fond, mis seisab vastu lennukilt raha külvamisele, kuid investeerib julgelt mõõdetava kasu eesmärgil.

Viime reisidokumendid netti
Kuidas saavad idufirmad ühiskondlikke muresid lahendada? Hea „kastist väljas” mõtlemise näiteks tooksin sel Ajujahi hooajal 30 parema hulka jõudnud meeskonna Safebox. Ajujahile jõudsid nad Garage48 inimkaubanduse teemaliste häkkimistalgute kaudu. Nende idee oli arendada välja süsteem, mis võimaldaks hoida reisidokumente turvaliselt internetikeskkonnas.

Safebox pakub lahendust probleemile, et pärast keskkooli välismaale rändama läinud noored lõpetavad tihtilugu inimkaubanduse ohvritena. Kui inimene laadib dokumendid enne reisi algust Safeboxi ja satub reisil hädaolukorda, saab ta vajutada hädanuppu „SOS”, kui tal on ligipääs internetile. Kui ligipääsu internetile pole, saab ta saata SMS-i sünniaja ja PIN-koodiga, mille ta Safeboxi dokumente registreerides sai.

See on hea näide, kuidas esmapilgul abstraktne ühiskondlik mure võib olla lahendatav idufirma ettevõtluse vormis.

Võideldes rassismiga
TransferWise tunneb üht sotsiaalset probleemi ka omal nahal. Maailma talentide Eestisse meelitamine pole lihtne ülesanne. Seda ei tee aga sugugi lihtsamaks see, kui meist erinevatele inimestele Eestis altkulmu vaadatakse.

Guinea-Bissaus on üks populaarsemaid poisslapsenimesid Moriba Kaba. TransferWise’i poolt vaadatuna oleks tore, kui kõik Eestis tegutsevad Guinea-Bissaust pärit inimesed ütleksid, et Eestis on väga meeldiv elada ja töötada. Kui teeksime Eestis elavate võõramaalaste seas kvantitatiivse küsitluse enne ja pärast sotsiaalse start-up’i X tegevust ning tulemustest oleks näha, et aja jooksul on Moriba Kabade rahulolu Eesti eluga hüppeliselt paranenud, võiksime seda otsese rahalise tulu puudumisest olenemata pidada asjakohaseks tootluseks.

Sotsiaalne ettevõte peaks suutma ka objektiivselt näidata, millist tulu toob ühiskonnale see, kui sisserändajaid altkulmu vaatamise asemel tervitatakse. Oletame, et sallivam ühiskond võimaldaks kutsuda Eestisse igal aastal keskmiselt sada Moriba Kabat rohkem. Milline on selle muutuse mõõdetav, võib-olla ka majanduslik mõju? Sedasorti küsimustele peavad vastama sotsiaalsete ettevõtete äriplaanid, et leida toetust kas era- või avalikust sektorist.

Maailmale negatiivset mõju avaldades peaksime samavõrra või rohkemgi avaldama ka positiivset mõju. Milline aga on positiivne? Selle peab iga sotsiaalne idufirma tegevust alustades enda jaoks välja selgitama. Kui probleem ja pakutav lahendus on tajutav ja mõõdetav ka investorite jaoks, avaldabki investeering lõpuks positiivset mõju.

Lugu ilmus Eesti Päevalehes